Kanadest | Must Tint

Tänase päeva teadmine seisneb selles, et on olemas mitut sorti kanu. On olemas puurikanad, on olemas õrrekanad ja on olemas vabakanad. Ammutasin vastava teadmise poest koju toodud munakarbi sisekaanelt. Täiesti kogemata kombel kusjuures. Peab ütlema, et mulle meeldivad päevad, mis endaga midagi seniteadmatut kaasa toovad. Ööd meeldivad ka. Aga see selleks.

Palju tähtsam on asja juures tähele panna, et kui tahta olla üks õige tänapäevane ökoinimene, siis tuleb kahtlematult eelistada vabakanade munade tarbimist. Vabakanad on need õnnelikud kanad, kel on õnne muneda enda poolt vabalt valitud tingimustes. On selge, et kui kanad on õnnelikud, siis on nende jaoks hõlpsamini saavutatav ka vaimne ja füüsiline üleolek võrreldes puuri- või õrrekanadega. Põhimõtteliselt munevad vabakanad kuldmune, sest et nende munade hind on kulda väärt. Lihtne.

Õrrekana on ka kana. Aga tema maailm on palju piiratum võrreldes vabakanaga. Õrrekana peab paratamatult leppima õrre, pesa ja pisukese ruumiga enda ümber. Õrrekana kodu nimetatakse ka lindlaks. Kui tahta olla igas asjas noobel ning vältida äärmustesse kaldumist, siis oleks ainuõige tarbida just õrrekanade mune.

Kõige õnnetumad kanad on kahtlematult puurikanad. Neil ei ole isegi õrt, kuhu mugavalt magama heita. Neid kanu teatakse ka kui piinatud kanu. Põhjuseid on mitmeid. Näiteks puudub puurikanade koduses interjööris neile olemuslikult nii hädavajalik aluspinnas, millel siblida või puhata. Jalge all tuleb neil tunda üksnes puuri tehismaterjalist võrestikku, millesse takerdudes on vigastused kerged tekkima. Kuna puurikanadel on väga vähe ruumi, siis kaotavad nad vastu puuriseinu hõõrdudes sulgi, marrastavad nahka ja saavad muljutud. Kurb tegelikult, et kanademaailmas satuvad osad kanad puuri ilma igasuguse eelneva kohtumõistmiseta. Kõik oleneb puhtalt

sellest, millise suunitlusega inimühendusse kanana sündida. Puurikanade munad tunneb poes ära aga nende hinna järgi. Need on nimelt kõige odavamad. Intensiivtootmise viljad nagu nad on.

Eelnevale lisaks olgu veel ära märgitud, et stressivabalt elanud kanade munade rebud on selgelt kollasemad. Et kellele kollane värv istub, siis teate.

Kuna see teema mind väga paelub, siis otsustasin sellega loomulikult süvitsi minna ning asja ka juriidilise poole pealt uurida. Mu otsingud kandsid seekord kergelt villa ja nii leidsin põllumajandusministri 19.06.2003 määrusega nr 59 kehtestatud „Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele.“ Mulle see määrus meeldib. Erinevalt paljudest teistest õigusaktidest on antud juhul tegemist äärmiselt humoorika ja armsa lugemisega.

Nii juhatab määruse § 2 meile näiteks kätte kanapidaja taskusõnastiku:

kana – Gallus gallus liiki kuuluv lind;
munakana – munemisikka jõudnud kana, keda peetakse toidumunade tootmiseks;
aretuskana – munemisikka jõudnud kana, keda peetakse haudemunade saamiseks;
broiler – lihatootmiseks peetav kana;
noorkana – munakanaks, aretuskanaks või lihatootmiseks kasvatatav kana, kes ei ole veel jõudnud munemisikka;
kanatibu – alla 30 päeva vanune noorkana;
pesa – üksikule kanale või kanade rühmale munemiseks eraldatud ruum, mille lindudega kokkupuutuvad põrandaosad ei ole valmistatud traatvõrgust;
kasutatav pind – vähemalt 30 cm laiune ruum, mille põranda kalle ei ületa 14% ning mille kõrgus on vähemalt 45 cm. Kasutatavaks pinnaks ei loeta pesade alasid;
allapanu – mis tahes pude materjal, mis võimaldab kanadel rahuldada oma etoloogilisi vajadusi.

Määrusest leiab muudki sellist administratiivset. Soovitan läbi töötada, kui tahta kanademaailmas läbi lüüa.

Siiski räägib meile kanade tegelikust elust kanade elu ise ja räägib see meile alljärgnevat:

kanad võtavad iga 2-3 päeva tagant liivavanne, et oma sulestikku puhastada;
vabalt elavate kanade rühmitustes on oma sotsiaalne hierarhia, kanad tunnevad teisi linde ja nende staatust;
kanad hoiavad kokku ja sünkroniseerivad oma tegevusi, näiteks siblivad, puhkavad ja korrastavad nad sulestikku sünkroonselt;
suhtlemiseks on kanadel üle 30 erineva häälitsuse, lisaks ka poosid;
kanadele on loomuomane teha üle 15 000 nokkimisliigutuse päevas.

Nagu eelnevast nähtub, ei ole see kanaks olemine sugugi mitte nii lihtne, nagu inimeseks olijale esmapilgul ehk tunduda võib. Seega, ei eelarvamustele!